Olen kogenud kahe aasta jooksul, et meie koduvallas elavad toredad ja toetavad inimesed. Ja meie omavalitsuse töötajatena anname omaltpoolt panuse, et siin Peipsi ääres on hea elada ka tulevikus. Oleme korraldanud vallas suursündmuseid, mis lähevad rahvale korda. Juba teist aastat järjest, 24. veebruaril, toimus Eesti Vabariigile pühendatud rongkäik, millest sai osa võtta igaüks. Sellel aastal toimub maakondlik maakaitsepäev 23. juunil Peipsiääre vallas, kus antakse üle Tartu maakonna valdadele presidendi poolt süüdatud võidutuli. On ju võidutuli see, millest paljud kodud saavad endale tule jaanitule süütamiseks. Samuti toimuvad üritused üle valla erinevates kogukondades, kuhu rahvas rõõmuga kokku tuleb.
Suurematest investeeringutest sai valmis Kolkja vanausuliste muuseum. Muuseum on oluline vanausuliste kultuuri näitamiseks ja selle säilitamiseks. Valmis sai Kallaste linnas Kiriku tänaval joogi- ja reovee taristu. Praegu on töös Kallaste linna keskväljaku projekt, mille esimene etapp peab valmima veel selle aasta sügisel. Oleme kogukondasid kaasanud nii väiksemate kui ka suuremate projektide ideede korjesse, seda eelkõige Tartumaa Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud LOOV VALD projekti kaudu, mis on meie inimestele ka väga meeldinud. Kaks aastat järjest on Peipsiääre vald saanud esimese koha kogu Tartumaa võistkondadest - see on meie inimestelt suur panus Peipsiääre valla arengusse.
Kui kaks aastat tagasi koostasime Peipsiääre valla avatud valitsemise tegevuskava, kus seadsime endale 29 eesmärki, siis tänaseks oleme täitnud nendest üle 60%. See on saanud võimalikuks tänu koostööle vallavalitsuse liikmetega. Elanikele on paremad ja kvaliteetsemad teenused, nende kättesaadavus, näiteks SPOKU, juurutamisel on kaardirakendusprogramm GIS ja kohe on tulemas ka ARNO – need kõik lahendused muudavad elanikele teabe kättesaadavuse ning avalduste esitamise mugavamaks ja kiiremaks.
Kuidas läheb meil vallana ja mida arvab sellest riik? Järeldused ja arvamused on siin erinevad. Peamine teema on, et varasemalt läks Eesti majandusel hästi ja raha laekus eelarvesse kenasti, mistõttu polnud enamikel omavalitsustel erilist motivatsiooni tegeleda haldusreformijärgselt tekkinud ebapopulaarsete teemadega. Täna on olukord muutunud ja nüüd tuleb teha otsuseid, mis esmapilgul hirmutavad.
Maapiirkondades rahvastik väheneb ja ligi pooled inimesed on koondunud elama suurlinnadesse või nende äärealadele, kus on tasuvamad töökohad, kättesaadavamad teenused ja paremad liikumisvõimalused teede võrgustiku näol. Kuid hajaasustuses elamiseks on vaja sama häid teenuseid nagu linnakeskkonnas. Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus on seotud omavalitsuste efektiivsusnäitajaga. See tähendab ka seda, et kehvemas olukorras omavalitsustel on palju köetavat pinda ja koolides on klasside täitumus väike, mistõttu ongi neil omavalitsustel automaatselt keerulisem, sh Peipsiääre vallal. Seepärast näeb ministeerium ühe lahendusena hoonete arvu vähendamist ja koolivõrgu ümberkorraldamist.
Selleks, et Peipsiääre vallal säiliks võimekus osutada vajalikke teenuseid ei saa oodata, millal riik muudab rahastamise mudelit. Peame ise astuma samme oma finantsseisundi parandamiseks. See, et riik muudab kohe ja täna midagi, ei ole reaalne. Me oleme läbi viinud haridusvõrgu analüüsi ning alustasime kultuuri,- noorsootöö- ja spordivaldkonna olukorra hindamist. Ees on ootamas mitmed keerulised otsused ja valikud, mille eesmärk on säilitada vajalikud teenused, kuid muuta nende teenuste rahastamine selgemaks ning vähendada kulusid. Seda kõike saab teha ainult koostöös valla elanikega.
