Kaasav eelarve 2026
Ideid sai esitada 2.-31. märtsini. 2026. aastal on Peipsiääre valla kaasava eelarvesuurus 21 000 eurot (koos käibemaksuga) ja eelarve jaguneb kaheks:
- suurprojekt maksumusega 2/3 kaasava eelarve kogusummast; 14 000 eurot
- väikeprojekt maksumusega 1/3 kaasava eelarve kogusummast; 7000 eurot.
Ideed
Vajadus
Koosa piirkonnas puudub täna võimalus turvaliselt ja kindlal pinnasel pikemalt jalutada sh erivajadustega inimestel; need peab praegu tegema kitsastel ja suure liiklusega maanteede servadel.
Potentsiaali aga liikumiseks on - Koosa küla keskel on ilus Koosa paisjärv ja Koosa oja, aga selle ümbruses ei ole hetkel võimalik turvaliselt liikuda, selleks vajalik taristu puudub.
Uus tugeva pinnasega jalgtee looduskaunis kohas Koosa oja lõunakaldal avaks võimaluse liikuda Koosa oja ja paisjärve ümber, ringikujuliselt.
Eesmärk
Võimaldada Koosa küla inimestel ja külalistel turvaliselt jalutada ning nautida loodust rahulikus ja atraktiivses piirkonnas, Koosa oja ääres, kindlal jalgteel, kaugel autokärast ja liiklusest. Jalgtee 400-meetrine lõik annab võimaluse teha jalutuskäik nii, et ei peaks ennast ohtu seades kõndima maanteel. Täna see võimalus Koosal puudub.
Koosa Paisjärve lõunakaldale rajatava jalgtee idee projekt on kooskõlas Koosa Vabaajapargi projektiga ning on esimeseks suuremaks etapiks Koosa Vabaajapargi loomise protsessis.
Sihtrühm
Jalgtee Koosa oja ja paisjärve kaldal on mõeldud Koosa küla elanikele ja ka lähiümbruse elanikele (ca 800 inimest). Otseseks sihtrühmaks on Kõik Koosa elanikud alates sünnist kuni kõrge eani välja.
Kuna jalgtee katteks on sõelmed, siis on seal hea ka noortel emadel ja isadel oma võsukestega jalutada ning ka lapsevankrit tõugata. Samuti võimaldab see tee vanemaealistel, kes vajavad käimisel toe abi, jalutada kindlal pinnasel.
Jalgtee kaudsemaks sihtrühmaks on aga kõik Peipsiääre valla elanikud ja külalised (ca 7000 inimest), kes näiteks suvel Koosale ujuma, külasauna saunatama, discgolfi mängima, Mängude Majja sportima või näiteks Koosa Rahvamajja ja raamatukokku tulevad.
Tegevused
400 meetrise sõelmetega jalgtee rajamine Koosa küla Koosa oja ja paisjärve lõunakaldale:
- Tee koorimine (pikkus 400m, laius 3m, sügavus 0,3m) ja väljakaevatud pinnase silumine.
- Geotekstiiliga katmine, tee täitmine (materjal 0-90 mm killustik, ca 500 tonni) ja silumine.
- Tee pealmise kihi katmine 0-4 mm killustikuga.
Objekti asukoht (punase värviga) ja vaade
Koosa küla, Koosa oja ja paisjärve lõunakaldapealne-Varnja maantee, Paisjärve ja Ojakalda kinnistud.
Vajadus
Vara Skatepark on amortiseerunud ja kulunud ning noored kurdavad, et see pole piisavalt tänapäevane.
Olemasoleva Skatepargi rambid on pragunenud ja kohati lahti, puiduosa on mõned kohast mädanenud. Rambid ei ole enam kasutuskõlblikud ja turvalised.
Vara piirkonnas on palju lapsi ja noori, aga õues ajaveetmise võimalusi on vähe.
Eesmärk
Uuendada Vara Skateparki muutes selle noortele kasutatavamaks ja atraktiivsemaks.
Lisada rampide äärde ka mõned pingid, et nii noored kui ka lapsevanemad saaks ka jalga puhata.
Sihtrühm
Vara küla ja Vara piirkonna noored vanuses 5-17, samuti lapsevanemad, ca 200 kasusaajat.
Tegevused
1. Rampide renoveerimine, kordategemine
2. Kahe pingi ostmine Skatepargi äärde
Objekti asukoht (punase värviga) ja vaated
Vara küla keskel, Mänguväljaku kinnistu.
Vajadus
Välgi kogukonda kuulub Välgi, Särgla, Mustametsa ja Selgise küla ning kogukond asub keskustest (Alatskivilt, ja Koosalt 17 km, Varalt 15 km) kaugel, seega on kogukonna võimalused vaba aja veetmiseks piiratud. Eriti lastel ja noortel ei ole lihtne pääseda huvitegevuste ja mänguväljakuteni.
Seetõttu on oluline luua noortele tegevusvõimalusi oma kogukonnas. Praegu puudub Välgi kogukonnas koht, kus kokku saada, suhelda ja lihtsalt aega veeta, eriti selline põnev koht, mis noori ligi tõmbaks.
Välgi kogukonna lapsed tõid ise välja mitmeid vahvaid mõtteid sellise põneva koha suhtes, alates basseinist ja batuudikeskusest kuni skatepargini, mis näitab selgelt nende soovi ühise ajaveetmise koha järele, kuid ülekaalukalt jäi sõelale väga populaarne takistusrada.
Ettepaneku elluviimine Peipsiääre valla eelarvest on oluline, kuna see on investeering kogukonna tulevikku ja noorte heaolusse, luues uusi võimalusi ühiseks ajaveetmiseks ning tugevdades kogukonnatunnet.
Eesmärk
Rajada Välgi raamatukogu juurde mitmekülgne liikuvus(takistus)rada, mis aitab noortel aktiivselt aega veeta ning üksteisega rohkem suhelda muutes nii ka raamatukogu ümbruse kogukonna ühiseks, veelgi paremaks kooskäimise ja ajaveetmise kohaks. Seeläbi meelitatakse noori ka rohkem raamatukokku, toetades seeläbi haridust, õppimist ja enesearengut.
Välgi raamatukogu on kogukonna jaoks ajalooliselt oluline koht, mille tegevus ulatub tagasi 1910. aastasse. Raamatukogu vastas üle tee asub Välgi Aleksander Nevski kirik, 19. sajandi ehitatud ja kultuurimälestisena tunnustatud õigeusu kirik, mis samuti rikastab piirkonna ajaloolist väärtust.
Sihtrühm
2026 aasta alguse seisuga oli piirkonna elanike koguarv 151 ja see on kasvutrendis, aastaga lisandus 11 elanikku, mis näitab, et piirkonda kolitakse järjest enam elama. Ligikaudu 54% kogukonnast on vanuses 27–64 aastat, mis näitab, et tegemist on noorusliku ja elujõulise kogukonnaga.
Välgi kogukonnas on kuni 18-aastaseid kokku 23, kes kõik oleksid Välgi Liikuvusraja kasutajad. Uus noorte ühine kogunemiskoht toetab nende sotsiaalset arengut ja aitab kujundada sõprussuhteid.
Välgi piirkonna (seene- ja marja)metsades käib ka palju matkajaid, sportlasi ja loodushuvilisi (kokku 100-200 aastas) ning „Takistusrada“ võimaldab neile teha peatus ning nautida aktiivset tegevust värskes õhus.
Tegevused
1. Liikuvusraja täpse asukoha ja maa-ala sobivuse hindamine koostöös Peipsiääre vallavalitsusega
2. Takistusraja elementide valik, transport ja soetamine (ronimis-, tasakaalu- ja liikumiselemendid – „Takistusrada“, 8-kujuline ja plastiktoru Ø58 cm),
3. Paigaldustööd
Objekti asukoht (punasega), vaated ja näidised
Välgi raamatukogu õue, kinnistu nr 191194.
Välgi laste liikuvusrada
Vajadus
Eestis tekib ligikaud 167 000 tonni toidujäätmeid aastas ning nendest poole moodustab söömiskõlbulik toit. Euroopas kutsutakse inimesi üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.
Ka Peipsiääre vallas on palju neid kellel toit jääb üle ja seda ei ole kuhugile panna. Samas on palju ka neid, kes kõlblikku toitu hea meelega sooviksid kasutada.
Toiduringluskapp seoks kogukonda, kuna võimaldab inimestel targalt tarbida ja ausalt annetada ning see oleks Peipsiääre valla rahva panus säästlikku tarbimisse. Kapp oleks suunatud kogukonnale, mis hõlmab toidukäitlejaid, poode, leibkondi, haridusasutusi ja ettevõtteid ning on kõige kiirem viis ülejääva toidu kogukonda suunamiseks.
Korraliku ja kvaliteetse toitu edasine tarbimine on mõistlik ja eelistatav, lokaalne toidujagamine võimaldab panna üle jääva toidu kõige kiiremini ringlema ning puudub lisakulu transpordile ja täiendavale tööjõule.
Antud momendil ei ole Peipsiääre vallas ka ühtegi MTÜd või muud sarnast organisatsiooni, mis saaks sellise projekti ellukutsumise ainuõigelt enda õlule võtta.
Eesmärk
Paigaldada Alatskivile ilmastiku- ja kasutuskindel, elektriühenduse ja päikesepaneelidega ning LED-valgustusega toiduringluskapp, et vähendada toidu raiskamist ning võimaldada toidu teadlikku tarbimist Peipsiääre vallas. Samuti luua vastav MTÜ, kes kapi eest vastutaks.
Sihtrühm
Potentsiaalseks sihtrühmaks on kõik Peipsiääre elanikud (ca 5200), kes hoolivad toidu õigesti kasutamisest ja vähesest raiskamisest. Otseste kasutajate hulk on vähemalt 300 inimest.
Kui inimestel jääb midagi üle või nad ei söö midagi, siis saab selle viia äraviskamise asemel toiduringluskappi. Mõnele mittemeeldiv toit võib olla kellegi meelistoit.
Tegevused
- Toiduhügieeni nõuetele vastava, läbipaistva uksega jahekapi soetamine ja transport Läänemaal asuvast tehasest
- Kapi paigaldamine tugevale aluspinnale ja elektri vedamine lähedal asuvast elektripostist
- Vastava MTÜ loomine ja registreerimine PTAs ja üle-eestilise võrgustikuga liitumine (soovil)
- Kapi ja nanotootjaks registreerimine
Objekti asukoht (punasega) ja näidis
Alatskivi Coop poe juures, Tartu mnt 15, Alatskivi, kinnistu Lossi tn 1a. Täpne asukoht pannakse paika koos COOP-i ja vallavalitsusega, kaardil näidatuga võib see erineda.
Vajadus
Peipsiääre vallas, Alatskivil asub Veskijärve Paisjärv, mida korralikult puhastati mudast 1980ndate aastate keskel. 2014-2016 aastatel purunes kaks silda, mille tagajärjel voolas üleval Lossijärvest muda ja surnud taimestik Veskijärve. Selle tagajärjel on aastatega Veskijärvel muutunud järve vee ja põhja olukord - järv on hakanud kinni kasvama. Vesikuppude, vesirooside ja vetikate keskel on ohtlik ja raske ujuda ning augustikuul muutub vesi pruuniks ja tihti on tunda ebameeldivat lõhna. Vee piiril kasvab rannas pilliroog, mille peal on valus kõndida. Kallas veepiiril on mudane ja rand tervikuna on rohtu kasvanud.
Järve randa ei ole viimastel aegadel uuendatud ning ranna-ala vajab korrastamist. Veskijärve ranna korrastamine ja supluskoha puhastamine mudast on tulevase ranna kasutamise seisukohalt kohalikele elanikele väga oluline. See tagab ohutu ujumise järves ja lastele turvalise mängimise ala rannaliival, samuti noortele ja külalistele mõnusa ajaveetmise meie rannas.
Eesmärk
Puhastada ja uuendada Alatskivi Veskijärve avalikku randa ning muuta rand ja puhkekoht turvalisemaks ja atraktiivsemaks, eriti väikelastele, paigaldades ka puhkeinventari.
Ranna uuendamisel tehakse koostööd kohalike ettevõtjatega ja Alatskivi kogukonnaga (talgute korraldamine).
Sihtrühm
Rannas käib kõige rohkem puhkamas Alatskivi aleviku inimesed, palju on peresid väikeste lastega. Hommikuti saabuvad ujujad, ennelõunal noored ja pered. Rand meelitab ujuma ka läbisõidul turiste, kes tulevad nautima ka kohalikku kultuuri ja toitu. Ühel kaunil suvepäeval naudib rannamõnu vähemalt 300 inimest, nii lähedalt kui kaugelt. See teeb kuus mitmeid tuhandeid kasutajaid.
Alatskivi Veskijärv on nii kohalikele kui kogu valla elanikele väga tähtis ujumiskoht ja vaba aja veetmise koht.
Tegevused
- Ranna pinnasekihi eemaldamine ja teisaldamine
- Järve ujumisala settekihi väljakaevamine ja teisaldamine
- Rannaala planeerimis- ja haljastustööde läbiviimine
- Ranna puhkeinventari ja ujumissildade paigaldamine uuele kohale
- Pilliroo eemaldamine ja järve niitmine
- Kahe puu eemaldamine
- Ranna pinnase viimistlemine ja muru külvamine
- Puidust katusega riidestange ja jalgrattahoidja soetamine.
Objekti asukoht (oranźiga) ja vaated
Vajadus
Alatskivi piirkonnas puudub kaasaegne ja turvaline noortele suunatud taristu ekstreemspordialade harrastamiseks. Rula, tõukeratta ja BMX-sõit on valla noorte seas populaarsed, kuid nende tegevuste jaoks kasutatakse hetkel juhuslikke, lagunenud ja selleks sobimatuid kohti (koolihoovid, parklad, tänavad), mis ei taga ohutust ega vasta kasutusotstarbele.
Skatepargi rajamine loob noortele atraktiivse keskkonna liikumiseks ning vaba aja veetmiseks. Tegemist on uue võimalusega, mis aitab suurendada noorte kehalist aktiivsust, toetab tervislikke eluviise, loob uue koha sportimiseks ja sotsiaalseks suhtluseks ning pakub alternatiivi passiivsele ajaveetmisele.
Tegemist saab olema avaliku hüvega, mis teenib laiemat kogukonda ning mille rajamine erasektori initsiatiivil on ebatõenäoline. Alatskivi Skatepark toetab noorte arengut ning muudab valla atraktiivsemaks nii kohalikele elanikele kui ka peredele, kes kaaluvad piirkonda elama asumist.
Eesmärk
Rajada Alatskivi kooli juurde funktsionaalne, vastupidav, kaasaegne ja turvaline skatepark, mis on mõeldud kasutamiseks nii lastele kui noortele. Park loob võimalused tegeleda noortel rulasõidu, tõukeratta ja BMX-rattasõiduga, pakkudes aktiivset ja arendavat vaba aja veetmise võimalust.
Lahenduse valikul kaasatakse kogukonda, noori ja kooli.
Sihtrühm
Sihtrühmaks on eelkõige Alatskivi kooli õpilased, ligikaudu 200 õpilast, vanuses 7–16 aastat. Just see vanuserühm on kõige aktiivsem rula-, tõukeratta- ja BMX-sõidu harrastamisel. Lisaks kooli õpilastele saavad Skateparki kasutada ka Alatskivi aleviku ja lähiümbruse noored, mistõttu otseseid kasusaajaid on ca 250 noort.
Kaudselt saavad projektist kasu ka Alatskivi lapsevanemad, kelle lapsed saavad turvaliselt ja aktiivselt aega veeta, samuti Alatskivi kooli personal, kes saab kasutada Skateparki liikumisõpetuse ja huvitegevuse raames ning kohalik kogukond, kelle jaoks väheneb noorte kogunemine mittesobivates kohtades. Kaudse sihtrühma suurus on hinnanguliselt 300–500 inimest.
Tegevused
- Parima paigutuse ja elementide koosseisu planeerimine koos õpilastega
- Aluspinna ettevalmistus
- Skatepargi elementide hankimine ja paigaldus
- Lisataristu loomine (pinkide ja prügikastide paigaldus, Skatepargi avamisürituse korraldamine ja esmaste treeningute läbiviimine.
Objekti asukoht (oranźiga) ja vaated
Alatskivi Kooli tänav 1 ja Kooli tänav 1a vahele jääv asfalteeritud korvpalli platsi lõunapoolne serv.
Kaasava eelarve rakendamine
- Kaasavast eelarvest rahastatakse Peipsiääre vallas asuvaid või planeeritavaid investeeringuobjekte (näiteks inventari soetamine, remont, taastamine, ehitus).
- Kaasava eelarve raha eest tehtav investeering peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses.
- Kulutus võib olla jagatud mitmeks väiksemaks ühikuks ja ei tohi tekitada tulevikus ebamõistlikke kulusid Peipsiääre valla eelarvele.
- Võidusumma peab olema kasutatud vastava eelarveaasta jooksul ja seda on lubatud kasutada ka omaosalusena mõnes teises, kaasava eelarve eesmärke täitvas projektis.
- Kaasavast eelarvest ei rahastata ürituste korraldamist või muid tegevusi, mille käigus ei looda füüsilist väärtust.
NB! Kord sätestab, et kaasava eelarve võitnud objektide asula(d) järgmisel aastal oma ideega kandideerida ei saa. See tähendab, et eelmisel aastal (2025) kaasava eelarve võitnud objektide asulad Kallaste linn ja Pala küla 2026. aastal oma ideega kandideerida ei saa.
- Kaasava eelarve idee võib esitada iga isik.
- Tuleb kirjeldada võimalikult täpselt ja asjakohaselt, mis on idee sisuks. Võib tuua ka viiteid sarnastele objektidele mujal. Väga oluline on pildimaterjal, foto, kaart jms.
- Soovitav on rääkida idee oma kogukonnas läbi (saada sellele tuge) ja esitada üks idee kogukonna kohta.
- Kui on soov esitada mitu ideed, siis tuleb esitada need eraldi.
- Idee juures peavad olema hinnapakkumised ja/või väljavõtted hinnakirjast vms.
- Ideid saab esitada alates 2.03-31.03.2026 elektrooniliselt e-posti teel aadressile [email protected] ja koopisse lisada [email protected].
- Idee esitamiseks tuleb kasutada allalaaditavat vormi:
- Peale ideede esitamist kontrollib vallavalitsus ideede vastavust määrusele ja teostatavust ning aitab neid sobivaks täiendada.
- kaasava eelarve komisjon hindab ideesid ja selgitab välja need ideed, mis suunatakse rahvahääletusele. Vajadusel teeb esitaja täiendusi komisjoni ettepanekute põhjal.
- Vallavalitsus viib ideed ühtsesse vormi ja teeb välja valitud ideedest koos esitajaga ülevaated. Kaks nädalat enne rahvahääletust, tutvustab vallavalitsus välja valitud ideid avalikkusele valla infokanalites (koduleht ja Facebook).
- Vallavalitsus kuulutab rahvahääletuse välja valla infokanalites.
- Iga vallas registreeritud vähemalt 16-aastane elanik saab 14 päeva jooksul välja valida kaks ideed.
- Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ettepanekud eraldi nii suurprojektide kui ka väikeprojektide osas, vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ettepanekust. Tulemused kinnitab vallavalitsus ja need avalikustatakse valla infokanalites.
- 2026. aasta jooksul viiakse ellu vallavalitsuse ja esitajate koostöös rahvahääletusel enim hääli saanud üks suurprojekt ja väikeprojekt.
- 2.–31. märts 2026 ideede esitamine
- 1.–12. aprill 2026 ideede täiendamine ja komisjoni esitamine
- 13. aprill–26. aprill 2026 komisjoni poolt ideede väljavalimine ja nende vormistamine
- 6. maist–3. juunini ideede tutvustamine valla kodulehel
- 20. mai–3. juunini kell 12.00 ideede rahvahääletus
- 4.-11. juunini võitjad ja pingerea kuulutab välja vallavalitsus
- 12. juuni–31. detsember 2026 idee elluviimine
Kaasava eelarve läbiviimise aluseks on Peipsiääre Vallavolikogu määrus 29. novembrist 2023 nr 24 "Kaasava eelarve menetlemise kord".
Kaasava eelarve raames valminud objektid
1. Kallaste koerte jalutus- ja treeningväljaku rajamine (suurprojekt). Väljak asub Kallaste keskpargis, Staadioni tänava poolses osas. Projekti käigus paigaldati kuus trenažööri ning ala on ümbritsetud aiaga, et tagada koerte turvaline liikumine. Koerte jalutus- ja treeningväljaku rajas OÜ Tommy Play.
2. Pala paisjärve rannaala taastamine (väikeprojekt) - Tööde käigus tehti kaldanõlv laugemaks, rajati liivarand ning säilitati võimalus minna vette ka murualalt. Samuti istutati haljasalale männid. Grillimisala loodi ujumiskohast veidi eemale künkale, kuhu on paigaldatud ka uus grill. Kaeve- ja haljastustöid teostas AT Maagrupp OÜ, BBQ grill-ahju valmistas Naruto OÜ.
1. Alatskivi madalseiklusrada (suurprojekt) - seiklusrada asub Alatskivi Coop Konsumi taga. Madalseiklusraja ehitus läks maksma 13 889,7 eurot. Töid teostas 3park Eesti OÜ, istepingid valmistas Puukujurid OÜ, juurimistööd teostas AT Maagrupp OÜ, arborist Timtam OÜ.
2. Alatskivi siselasketiir ja varjumiskoht (väikeprojekt) - siselasketiir ja varjumiskoht asub Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli kõrvalhoones (Alatskivi alevik, Kooli tn 1a)
Kallaste avalikku suplusranda atraktsioonid ja pingid
Varasemad ideed
Peipsiääre valla 2025. aasta kaasava eelarve võitis suurprojektina Kallaste koerte jalutus- ja treeningväljaku rajamine 320 häälega ja väikeprojektina Pala Paisjärve rannaala taastamine 384 häälega.
16.-30. aprillini toimus infosüsteemis VOLIS rahvahääletus ning kokku anti hääli 1430. Hääletustulemused olid järgmised:
Väikeprojektid (7000 eurot)
- Pala paisjärve rannaala taastamine 384 häält VÕITJA;
- Kallaste randa juurdepääsu loomine erivajadustega inimestele 384 häält.
Suurprojektid (14 000 eurot):
- Kallaste koerte jalutus- ja treeningväljaku rajamine 320 häält. VÕITJA;
- Pala terviseradade valgustuse pikendamine 212 häält;
- Koosa kergliiklustee rajamine 83 häält;
- Koosa tänavavalgustuse pikendamine 64 häält.
Hääletustulemused kinnitab vallavalitsus korraldusega.
Võiduideede viiakse ellu koostöös esitajaga 2025. aasta jooksul.
2025. a kaasava eelarve ideed
Koosa tänavavalgustuse pikendamine (14 000 eurot)
Vajadus: Koosa külas, Koosa–Varnja teel puudub tänavavalgustus, mistõttu on kohalikel elanikel – eriti lastel – hommikuti ja õhtuti ohtlik jalgsi liikuda küla keskusesse, teenuste juurde, kooli ja lasteaeda.
Eesmärk: pikendada Koosa küla tänavavalgustust kuni küla piirini Varnja suunas Koosa-Varnja maanteel, 1 km ulatuses.
Sihtrühm: Koosa küla elanikud, eriti lapsed, noored ning lapsevanemad väikelaste ja lapsevankritega. Kasusaajate ligikaudne arv on 60, kellest 40 elab valgustatava ala piirkonnas.
Tegevused:
- Tänavavalgustuse postide paigaldamine
- Valgustite paigaldamine (ca 10 valgustit)
- Elektriliini vedamine, paigaldamine
Objekti asukoht: Koosa küla, Koosa-Varnja maantee, alates 425 meetrist kuni 1225 meetrini.
2. Kallaste koerte jalutus- ja treeningväljaku rajamine (14 000 eurot)
Vajadus: koerte jalutamine ja treenimine on muutumas üha olulisemaks teemaks. Üle Eesti on juhtunud mitmeid õnnetusi, mistõttu on see teema aktuaalne ka meie vallas.
Viimasel ajal on Kallaste linnas koerte arv märgatavalt kasvanud, seetõttu on muutunud oluliseks rajada koerte jalutus- ja koolitusala, mis pakuks turvalist ning sobivat keskkonda nii koertele kui ka nende omanikele.
Koerte jalutus- ja treeningväljak tagab võimaluse koeri turvaliselt ilma rihmata jalutada – see aitab lahendada seni probleemseks olnud olukordi. Selline ala julgustab inimesi ka koeri võtma, eelistatult just varjupaigast. Väljak loob omanikele võimaluse oma lemmikloomaga tegeleda viisil, mis ei häiri teisi ning toetab vastutustundlikku loomapidamist.
Eesmärk: Kallastele tuleks rajada koerte jalutus- ja treeningväljak, sarnaselt näiteks Raadil Tartu linnas asuvale platsile. Selline ala aitaks arendada koerte pidamise kultuuri nii Kallaste linnas kui kogu vallas ning lahendaks ühe peamise probleemi – rihmata koertega jalutamise avalikus ruumis.
Sihtrühm: kõik Kallaste ja Peipsiääre valla koerte omanikud. Lisaks Kallaste linna külastajad, kellel on lemmikloomad kaasas.
Tegevused:
- Väljaku rajamine, 20x30 m
- Koerte treeningvahendite tarnimine ja paigaldamine, 5-6 trenaźööri
Objekti asukoht: Kallaste keskparki. Koht asub linna keskel ja veterinaari lähedal. Suvel koertega linna tulnud turistidele jääb see ka kindlasti silma.
3. Pala terviseradade valgustuse pikendamine (14 000 eurot)
Vajadus: Pala terviserajad Pala külas kuuluvad Pala Kooli kompleksi koosseisu, mis pakuvad elanikele avalikku hüve sporditegevuse näol ja on avalikuks tasuta kasutamiseks kõikidele kodanikele. Suurepärase profiiliga radade pikkused on 1 km, 2 km, 3 km, 4 km, 5 km ja 7,5 km.
Hetkel on valgustatud 2 km rada.
Kuna pimedal ajal on suusaradade kasutus intensiivne, siis on vajalik pikendada valgustatud suusaraja pikkust. Radade hooldus talveperioodil toimub üldjuhul hilistundidel, öösiti või varahommikul, valdavalt pimedas, et rajad saaksid taheneda ja peaksid pikemalt kasutusele vastu.
Väga oluline on, et pimedal ajal oleksid pikemalt valgustatud radadel nähtavad infotahvlid, et radasid kasutataks talvisel ajal ainult suusatamiseks, mitte et radasid lõhutaks kas siis jooksmisega, kelgutamisega, saanidega sõitmisega jm tegevusega.
Eesmärk: laiendada terviseradade valgustust 1 km võrra, ehk valgustatud saab täispikkuses 3 km rada, mis tõstab veelgi huvi ja võimalusi radade kasutamiseks pimedal ajal kodanike poolt.
Sihtrühm: kasusaajateks on eelkõige Peipsiääre valla aga ka ümberkaudsete valdade spordihuvilised. Päevasel ajal kasutavad rada Pala Kooli ja ka ümberkaudsete valla koolide õpilased ning õhtuti ja nädalavahetustel enamjaolt tööl käivad inimesed ja mujal koolides õppivad õpilased/tudengid. Suusaradade ligikaudne kasutajate arv aastas on hinnanguliselt 2000.
Tegevused: valgustuse rajamine. Valgustatud saab lisaks 2 km valgustatud rajale 1 km rada ehk kokku on idee elluviimisel valgustatud 3 km rada. Kulu, mis ületab taotletavat summat ehk 14000,00 eurot (5422,40 eurot koos käibemaksuga), tasub ise MTÜ Pala Terviserajad.
Objekti asukoht: Pala terviseradade keskel.
4. Koosa kergliiklustee rajamine (14 000 eurot)
Vajadus: Koosa külas on puudu kergliiklustee, mis paljudele teeks rõõmu ja paneks rohkem liikuma. See on küla kõige suurem probleem - inimestel puudub turvaline keskkond jalutamiseks.
Kõik on sunnitud liiklema autoteedel ning jalutama (ka pimedal ajal) isegi suure maantee ääres.
Kergliiklustee looks inimestele turvalisema liikumisvõimaluse – jalakäijad ei peaks muretsema autoliikluse pärast ja autojuhid ei peaks pidevalt jälgima jalakäijate ohutust. Lapsevanemad saaksid koos vankri või väikelastega turvaliselt jalutada ning eakamad inimesed saaksid rahulikult oma päevase sammude normi täis teha.
Kergtee olemasolul oleks Koosa küla atraktiivsem külastuspaik ka turistidele ja lisaks väärtust ka potentsiaalsete uute elanike silmis.
Eesmärk: ehitada Koosa külla kergkillustikuga kaetud ca 150 meetri pikkune kergliiklustee (mis oleks ka üks osa tulevasest kergliiklusteest ümber kogu Koosa paisjärve).
Loodetavasti ei pea inimesed enam jalgsi suurt maanteed mööda liikuma, kui olemas on turvalisem alternatiiv. Õnnetused ei hüüa tulles – loome ennetavalt keskkonna, kus on turvaline liigelda kõigil!
Sihtrühm: kohalikud ja ümberkaudsed elanikud, lastega pered, piirkonna külalised (turistid), toidufestivalide külastajad. Kergliiklusteed kasutaksid igapäevaselt vähemalt 20 inimest.
Tegevused: Kergliiklustee rajamine.
Objekti asukoht Koosa turuhoone juurest Koosa paisjärve jalakäijate sillani.
5. Kallaste randa juurdepääsu loomine erivajadustega inimestele (7000 eurot)
Vajadus: praegu on paljudele inimestele, eriti ratastoolikasutajatele, liikumispuudega inimestele ja peredele, kes kasutavad lapsevankreid, Peipsiääre valla randadele ligipääs keeruline või täiesti võimatu. Kallaste rannas, Liiva tänava otsas, pole kallas nii kõrge kui mujal. Seetõttu on korduvalt nähtud, kuidas ratastool tõstetakse autost välja ja mitu inimest peavad selle ebamugavat kallakut mööda alla lohistama.
Spetsiaalse ligipääsetava raja rajamine lahendab selle probleemi, pakkudes kõigile inimestele võrdsed võimalused rannas viibimiseks ja looduse nautimiseks. Lisaks parandab see elukvaliteeti ja suurendab kogukonna liikmete sotsiaalset osalust.
Eesmärk: rajada ligipääsetav ja turvaline rada Kallastel Liiva tänava teelt liivaranda, pakkudes erivajadustega inimestele (ratastoolikasutajad, liikumispuudega inimesed, lapsevankritega pered) lihtsat ja mugavat ligipääsu Peipsi järvele. Selle rajamisega soositakse võrdsust, tagades, et iga inimene saab nautida rannas viibimist, sõltumata liikumisvõimekusest.
Sihtrühm: kõigile kogukonna liikmetele, sealhulgas inimestele, kellel on liikumispiirangud. Spetsiaalselt on arvestatud ratastoolikasutajate, liikumispuudega inimeste ja lapsevankriga pere vajadustega, et kõik saaksid turvaliselt ja mugavalt ligipääsu rannale.
Tegevused:
- Valmistatakse ette ranna kallaku pinnas, mõõdetakse ja eemaldatakse üleliigne (põõsad).
- Tellitakse metallist ratastooli kaldtee pikkusega 7-10 m.
- Paigaldatakse kaldtee, mis ulatub märja liivani.
Objekti asukoht: Kallaste linna Liiva tänava otsas, linnaranna juures.
6. Pala paisjärve rannaala taastamine (7000 eurot)
Vajadus: Pala külas asub 2013. aastal valminud ökopaisjärv, mis on Pala piirkonna ainus ametlik ujumiskoht, mida kasutatakse ka vaba aja veetmiseks, kalastamiseks jms.
Järve kaldareljeef on aga aastatega muutunud järsuks ja libedaks, kaldale on vesi uuristanud kõrged murumättad. Kalda äärde ja vette on paigutatud spetsiaalne kangas on mitmest kohast rebenenud ja katki. Inimesed on seal libisenud ja kukkunud.
Kogu liivarand on praktiliselt rohtu kasvanud, mis muudab selle libedaks ning on ära kadunud võimalus liivas mängida ja päevitada.
Rannas on ka 2 katusega varjualust, kus saab pidada pikniku, kuid puudub püsiv grillimise võimalus.
Eesmärk: taastada Pala paisjärve kalda- ja rannaala muutes selle ohutumaks ja kasutajaile sobivamaks ning pakkuda kogukonnale ja ranna külastajaile grilli võimalust. See tagab nii kohalikele kui ka külastajatele, sealhulgas ujujatele ja kalastajatele parema turvalisuse, vähendab õnnetuste, uppumiste ja muude hädaolukordade riski.
Korrastatud kaldaala võimaldab paremini jälgida ja hallata ka inimtegevuse mõju järvele ning ennetada risustamist kaldaalal. Korrastatud ja ohutu rand ning grill pakuvad rohkem võimalusi puhkamiseks, piknikute pidamiseks ja kogukonnaürituste korraldamiseks (näiteks jaanipäev). See omakorda suurendab kohalike elanike heaolu.
Sihtrühm: kõik, kes kasutavad järve ujumiseks ja aja veetmiseks: kohalikud elanikud, sealhulgas pered ja üksikisikud igas vanuses, sh lapsed ja noored (oluline osa sihtrühmast, kuna nad kasutavad sageli Pala paisjärve oma vaba aja veetmiseks), valla elanikud, piirkonda külastavad turistid.
Päikselisel ja soojal suvepäeval käib järve ääres vähemalt 100 inimest. Potentsiaalselt võiks korrastatud ja lisavõimalustega rannaala kasutada kuni 2500 inimest suve jooksul.
Tegevused:
- Viiakse läbi rannajoone (ca 40m) kaevetööd koos kaevatud pinnase ära veoga.
- Paigaldatakse uus geotekstiil ning tuuakse liiva (250m3/400 tonni).
- Tehakse lõplikud viimistlustööd - pinnase silumine ja haljastus.
- Paigaldatakse grilli, püsivalt (kohaliku ettevõtte eritellimusena)
Objekti asukoht: Pala paisjärve rand.
Peipsiääre valla 2024. aasta kaasava eelarve võitis suurprojektina Alatskivi madalseiklusrada 253 häälega ning väikeprojektina Alatskivi siselasketiir ja varjumiskoht 329 häälega.
7.-21. maini toimus infosüsteemis VOLIS rahvahääletus ning kokku anti hääli 1003. Hääletustulemused olid järgmised:
1. Alatskivi siselasketiir ja varjumiskoht (väikeprojekt) 329 häält;
2. Alatskivi madalseiklusrada (suurprojekt) 253 häält;
3. Vara mõisapargi lehtla (suurprojekt) 234 häält;
4. Pala paisjärve avaliku ranna taastamine (väikeprojekt) 114 häält;
5. Pala Kultuurimaja/Noortekeskuse terrassi varjualune (väikeprojekt) 73 häält.
Hääletustulemused kinnitab vallavalitsus korraldusega.
2024. a kaasava eelarve ideed
Pala paisjärve avaliku ranna taastamine (7000 eurot)
Vajadus: Peipsiääre vallas Pala külas asub 2013 aastal valminud paisjärv, mis on Pala piirkonna ainus ametlik ujumiskoht; seda kasutatakse aktiivselt vaba aja veetmiseks, kalastamiseks jms.
Pala järve kalda reljeef on aga aastatega muutunud ning kaldale on uuristunud kõrged murumättad, mille tõttu on kallas järsk ja libe, samuti on rohtu kasvanud kogu liivarand, muutes selle libedaks ning võttes võimaluse liivaga ja liivas mängida või mugavalt päevitada. Kaldale paigutatud spetsiaalne kangas on mitmest kohast rebenenud ja aukudega.
Eesmärk: taastada ja muuta Pala paisjärve ranna kallas ja kaldaala ohutumaks ja meeldivamaks. Ranna ohutumaks ja kasutajasõbralikumaks muutmine vähendab õnnetuste, uppumiste ja muude hädaolukordade riski, mis võivad tekkida korrastamata kaldaala korral. Korrastatud rand ja kallas pakuvad rohkem võimalusi puhkamiseks, lastele mängimiseks, piknikute pidamiseks ja kogukonnaürituste korraldamiseks. Ranna parem turvalisus ja korrastatus vähendavad valla kulutusi, mis on seotud hädaolukordadele reageerimisele.
Tegevused: Rannajoone (40m) kaevetööd koos kaevatud pinnase äraveoga, geotekstiili paigaldamine, liivavedu, viimistlustööd, pinnase silumine, haljastus.
Sihtrühm: Paisjärve ranna kalda taastamisest saavad kasu kõik, kes kasutavad järve ujumiseks ja aja veetmiseks - kohalikud elanikud ja valla inimesed sh pered, lapsed ja üksikisikud igas vanuses ja külastavad turistid, samuti kohalikud ettevõtted (majutuskohad, kauplus - suurenenud külastatavus).
Objekti asukoht: Pala küla, Pala oja paisjärve avalik rand (kollase värviga)
2. Pala kultuurimaja/noortekeskuse terrassi varjualune (6948 eurot)
Vajadus: 2017. aastal valmis Pala noortekeskuse ja kultuurimaja siseõuele terrass, millest on aastate jooksul kujunenud suurepärase kasutusega avaliku- ja õueruumi osa - aktiivne kogukonna-kultuuri- ja noorsootöö süda. Terrassil toimuvad erinevad kogukonnapeod, välikontserdid, kohvikutepäevad, noortekeskuse üritused, koolilaagrite õpitoad, lastekaitsepäevad, hooajaüritused, sünnipäevapeod, kultuurimaja huviringide proovid jm.
Ürituste korraldamise tagasisidest lähtuvalt on välja tulnud terrassi arendusvajadus. Investeering on vajalik, et suvehooajale iseloomulik heitlik ilmastik ei mõjutaks oluliselt vabaõhukontsertide, kinoõhtute, kohvikute, töötubade või tantsuõhtute korraldamist. Paindlikud välisruumi lahendused loovad võimalusi veelgi paremaks koostööks erinevate sihtgruppidega vabaõhutegevuste läbiviimiseks, kultuuri- ja meelelahutussündmuste korraldamiseks ja tarbimiseks ning osalejate rahulolu tõstmiseks.
Eesmärk: Muuta Pala kogukonnale olulise keskuse siseõuel asuv terrass veelgi õdusamaks kooskäimise ja ürituste korraldamise kohaks: Täiustada juba olemasolevat ja toimivat terrassi ilmastikukindla inventari toimiva elektrisüsteemiga. Et esinejatel ja publikul oleks varikatuse all õdus, mugav ja ilmastikule vastav terrassimööbel ning oleks tagatud tehnika toimimiseks vajalik turvaline elektriühendus.
Selle tulemusena paraneb heitlikes ilmaoludes õuesündmuste korraldamine ja kultuurielu tarbimine, tõuseb esinejate ja osavõtjate rahulolu. See tagab esinejatele turvalise esinemispaiga, külastajaile meeldiva olemise ning korraldajale mitmekesisemad võimalused sündmuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Terrass, kuhu inventar soetatakse, on varustatud valvekaameraga.
Tegevused: Inventari (3 varjualust, 20 tooli, 4 ümarlauda, prügikastid jms) ost, elektritööd.
Sihtrühm: Lapsed, noored täisealised, seeniorid, pered. Ka erinevad asutuste (noortekeskus, kultuurimaja, kool, lasteaed) külastajad ja isetegevuskollektiivid. Sündmustel esinejad ja külalised väljastpoolt koduvalda.
Objekti asukoht: Pala küla, Pala noortekeskuse ja kultuurimaja vaheline siseõue terrass (kollase värviga).
3. Vara mõisapargi lehtla (14 000 + omaosalus 2510 eurot)
Vajadus: Varal puudub oma väliürituste läbiviimiseks kohandatud paik, mis arvestaks ka Eestimaise suve sageli heitlike ja äraarvamatute ilmaoludega. Lageda taeva all ei ole võimalik kutsuda häid esinejaid kutsuda viia läbi kontserte. Mõisaparkides on ikka olnud lehtlad või paviljonid, et kõrvetava päikese või vihmasaju korral varju leida. Nii ka Varal, kuigi neist on tänaseks järel vaid mälestused.
Rikastamaks valla kultuurielu, on Vara Maarahva Seltsil soov ehitada Vara mõisapargi miljöösse sobiv lehtla, et saaks läbi viia vabaõhuüritusi ja kontserte. Lisaks tõstaks see pargi väärtust valla elanike ning ka turistide seas ja looks eeldused Vara mõisa teemaliseks väliekspositsiooniks.
Eesmärk: Rajada Vara mõisaparki mõisa-stiilis suur lehtla, kus on võimalik läbi viia kogukonnale olulisi suveüritusi: kontserte, rahvapidusid, peresündmusi. Esinejad ja helitehnika saab ilmastiku käest varju.
Projekti tulemusel saab liita valla kogukondi ja muuta park atraktiivsemaks oma elanikele ning turistidele. Kena paviljon meelitab inimesed kodudest välja liikuma ning annab võimaluse veeta aega looduskaunis kohas.
Tegevused: Pargipaviljoni (pergola, ca 50 m2 suurune) ehitus, materjalid, paigaldus.
Sihtrühm: Vara külas ja Vara piirkonnas elavad inimesed ja parki külastavad turistid. Ürituste korral kogu valla elanikud ja külalised.
Objekti asukoht: Vara küla ; Mõisaaida kinnistu. 86101:006:0235 (kollase värviga).
4. Alatskivi madalseiklusrada (12 000 eurot)
Vajadus: Alatskivil napib lastele/noortele aktiivse ajaveetmise võimalusi. Madalseiklusrada oleks hea lahendus, et lapsi õues liikumas hoida - see pakub mitmekülgset tegevust tundideks ja on tõestanud oma lastemagneti staatust; neid rajatakse parkide, koolide ning lasteaedade juurde üha rohkem.
Kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju lapse vaimsele tervisele, aidates vähendada stressi, luues positiivset meeleolu ja toetades õppimisvõimet. Lisaks aitab liikumine edendada sotsiaalset tervist, pakkudes erinevaid võimalusi sõprade ja eakaaslastega suhtlemiseks ning ühiseks tervislikuks vaba aja veetmiseks.
Eesmärk: Ehitada Alatskivi keskusesse kaasaegne madalaseiklusrada (näiteid leiab: www.slackline.ee). Madalseiklusradu ehitatakse ohutule kõrgusele ja need on kasutamiseks ilma spetsiaalse turvavarustuseta.
Liikumine seiklusrajal toetab lapse kehalist arengut, motoorsete oskuste kujunemist ja aitab ennetada ülekaalulisust. Kui lapsed saavad piisavalt liikuda, on nad tervemad, rõõmsamad ja ka paremad õppijad.
Tegevused: Madalseiklusraja (detailide) ost ja ülespanek. Lisaks paigutatakse raja lähedusse mõned pargipingid vanemate või vanavanemate jaoks.
Sihtrühm: Kõik lapsed ja noored alates 4. eluaastast. Nii Peipsiääre vallast kui ka vanavanemate juures puhkust veetvad lapsed ja noored, lisaks veel turistid.
Objekti asukoht: Alatskivi Coop kaupluse taga ning kaupluse ja Peipsiääre vallamaja ning Päästekeskuse vahel asuvad pargialad (kollase värviga) Konkreetne valik tehakse koostöös paigaldajate, vallavalitsuse ning kohalike elanike ja lastega.
5. Alatskivi siselasketiir ja varjumiskoht (6116 eurot)
Vajadus: Alatskivi kooli kõrvalhoones keldrikorrusel asub kunagine lasketiir, mis on aastaid seisnud tühjana ja kasutusest väljas. Momendil ei vasta lasketiir kehtestatud nõuetele ja seal laskmist läbi viia ei tohi ega saa. Lähim lasketiir on Tartus TLK ja Avinurme sisetiir, aga nende kasutamine on kulukas ning keeruline, sest tiirud on suure kasutamisega.
Alatskivi lasketiiru remont ja korrastamine annab valla kõikide piirkondade elanikele võimaluse õppida ja harjutada relva kasutamist ning treenida ka sportlikel eesmärkidel. Samuti on võimalik kõikides valla koolides tulevikus alustada huviringina õhupüssi laskmise treeninguid ja hiljem ka sportpüstolist laskmise treeninguid.
Eesmärk: MTÜ Alatskivi lasketiir soovib välja arendada kõigi nõutele vastava ja registreeritud tegevusloaga lasketiiru, mida saavad kasutada kõik valla ja piirkonna huvilised.
Lisaks lasketiirule on plaan arendada tulevikus sellest ruumist ka avalik varjumiskoht koos kerksuskeskusega. Selleks on soetanud eelnevalt toetuse abil 2 elektrigeneraatorit.
Kerksuskeskus on välistest teenusepakkujatest (elekter, küte jne) sõltumatu hoone, mille katkematu ning jätkusuutlik toimimine on tagatud lokaalsete süsteemide kaudu. Loodud on võimalused inimestele abi, nõu ja info andmiseks, varjumiseks ning ajutiseks ümberasumiseks hädaolukordades ja ähvardavate ohtude korral.
Tegevused: Korrastada lasketiiru ruumid ja viia vastavusse lasketiirudele kehtestatud nõuetega. Ehitusmaterjalide (rikośetikindel materjal, plaadid, saematerjal, kivivill, kruvid, klambrid jms), proźektorite ja valgustite ost ning transport, põranda silumine betooniga.
Remonditööd tehakse MTÜ Alatskivi lasketiir liikmete ja valla abil.
Sihtrühm: Kõik Peipsiääre valla elanikud, kes on huvitatud tulirelva laskmisharjutustest. Samuti on kasusaajateks kõikide valla koolide õpilased, kui tekib võimalus hakata õhupüssist treeninguid läbi viima. Lisaks on kasusaajad valla kaitseliitlased, kes saavad hakata kodu lähedal harjutamas käia.
Objekti asukoht: Alatskivi alevik , Kooli 1a. Alatskivi Kooli kõrvalhoone (kollase värviga).
Peipsiääre valla 2023. a kaasava eelarve rahvahääletuse võitis 270 häälega idee - Kallaste avalikku suplusranda atraktsioonid ja pingid.
24. maist -7. juunini hääletuskeskkonnas VOLIS toimunud rahvahääletusel anti ideedele kokku 917 häält. Hääletamistulemused olid järgmised:
1. Kallaste avalikku suplusranda atraktsioonid ja pingid - 270 häält;
2. Koosa aleviku kergtee - 230 häält;
3. Kallaste koerte jalutus- ja treeningväljak - 165 häält;
4. Vara väikelaste mänguväljak - 101 häält;
5. Alatskivi terviserada - 69 häält;
6. Kolkja-Kasepää-Varnja külade tänavapingid - 50 häält;
7. Välgi kogukonna Hiiemäe kohtumispaiga taaselustamine ja bussiootepaviljon - 32 häält.
NB! 22. mai 2023 avalikul koosolekul oli ideede esitajatel võimalik oma ettepanekuid tutvustada.
2023. a kaasava eelarve ideed
1. Vara väikelaste mänguväljak (14 600)
Vara alevikus puudub väikelastele üldkasutatav mänguväljak. Tänapäeva tiheasustusala miljöös on ääretult piiratud võimalused, kus lapsed saaksid erinevalt liikuda. Nende puuduste kompenseerimiseks on väga olulised kortermajadega elurajoonides mänguväljakud.
Ettepanek on rajada Varale skatepargi ette laste mänguplatsile üldkasutatav väikelaste mänguväljak. Plaanis on osta ronila (vanuserühmale 3 - 12), piknikupink õuesünnipäevade pidamiseks ja prügikast.
Sihtrühm: kohalikud lastega pered.
2. Kolkja-Kasepää-Varnja külade tänavapingid (15 000 eurot)
Eesmärgiks on Varnja, Kasepää ning Kolkja tänavkülade avaliku ruumi elanikele ja külastajatele sõbralikumaks ja mugavamaks disainimine. Ettepanek on kolme küla tänavatele paigaldada ilmastikukindlaid ja piirkonna eripära esiletõstvaid tänavapingid. Igasse külla tuleks 10 pinki, kokku 30 pinki.
Pingid on vajalikud kohalikele elanikele (eakad, lastega pered) puhkamiseks, suhtlemiseks ning pinkide läbimõeldud disain ning paigutus kannab endas ka külalislahkuse sõnumit turistile, matkajale ja kohalike festivalide külastajale - tule, puhka jalga, naudi piknikku ja eluolu külas! Projekti eeskujuks on Käsmu kapteniküla, kus piki külatänavat on paigaldatud kümneid pinke.
Pinkidel võiks olla disainelemente kohalikust elulaadist (kalavõrgud, kalapaadid, karakatitsad, kala ja kalatoidud, jõhvikad, sibul, sibulavanikud, samovarid, rahvariided jm motiivid). See rõhutaks erilisust ja kutsuks külastajaid ka pinke kasutama. Lisaks pinkidele soovivad idee esitajad, et Varnjast Kolkjasse kulgev külatänavate tee, ca 9 km, oleks tänavkülade sildi all.
Sihtrühmad: kohalikud (sh eakad) inimesed, piirkonna külalised (turistid), lastega pered, toidufestivalide külastajad.
3. Kallaste avaliku suplusranna atraktsioonid ja pingid (14 940 eurot)
Kallaste sadama kõrval asub ilus suur suplemisrand, mis on suveperioodil puhkajaid täis. Kahjuks ei ole rannas pinke, lastele ronimisredeleid ja täiskasvanutele ei ole midagi pakkuda meelelahutuseks.
Ettepanek on kujundada Kallaste rand suvituspaigaks, mis pakuks oma rahvale ja külastajale rohkem aktiivset puhkamisvõimalust. Eeskujuks võib võtta Pärnu suvitusranna.
Eesmärk on randa püstitada kahepoolsed rannapingid (4 tk), ilmastikukindel lauatenniselaud ja lastele ronila.
Sihtrühmad: kohalikud elanikud, külastajad
4. Välgi kogukonna Hiiemäe kohtumispaiga taaselustamine ja bussiootepaviljon (13 875)
Välgi südameks on Hiiemägi, kus veel ca 10 aastast tagasi peeti aktiivselt kogukonnaüritusi ja veedeti vaba aega nautides meie esivanemate loodud pühapaiga loodust. Tänaseks on Hiiemäe juurdepääsutrepp ajaga hävinenud ning paik raskesti ligipääsetav; ühise puhkealana kasutamiseks puuduvad avalikult kasutatavad tualetid, prügikastid ning võimalus jalgu puhata või piknikku pidada.
Hiiemäe vahetus läheduses asub Välgi Kirik, mille surnuaial on paljude piirkonnas elanute säilmed. Kahjuks puudub Välgi Kiriku juures bussiootepaviljon, kus istuda ning varjuda päikese, vihma ja tuule eest.
Projekti raames rajatakse Hiiemäele uus puidust juurdepääsutrepp, lisaks soetatakse ja paigaldatakse avalikult kasutatavad biotualetid, prügikastid ja piknikupingid, mis võimaldavad taaselustada Hiiemäel kogukonnaürituste korraldamise ja vaba aja veetmise võimaluse. Lisaks rajatakse Välgi Kiriku juurde päikesepatareiga LED-valgustiga bussiootepaviljon, mis loob mugavad tingimused.
Hiiemäe korrastamise ja Välgi Kiriku juurde bussiootepaviljoni rajamisega soovitakse elavdada Välgi külalissõbralikkust ja taaselustada Hiiemäe kogukonna kohtumispaigana ning muuta Välgi ka külastajatele atraktiivsemaks kohaks.
Sihtrühmad: kohalikud elanikud, külalised
5. Kallaste koerte jalutus- ja treeningväljak (12 198 eurot)
Viimasel ajal on Kallaste linna koerte üldarv kasvanud ning ilmselgeks ja otstarbekaks on saanud koertele ja nende omanikele väikese koerte jalutus- ja harjutusväljaku rajamine. Koerte jalutus- ja trenniväljak tagab ohutu jalutuse koertega ilma rihmata. Samuti julgustab see inimesi endale koeri võtma või veelgi parem, võtma koeri varjupaigast. Väljak annab Kallaste aga ka väljastpoolt tulijate koeraomanikele võimaluse tegeleda oma lemmikloomaga teisi häirimata.
Ettepanek on püstitada umbes samasugune koerte jalutus- ja harjutusväljak nagu Tartus Raadil. Harjutusväljakule paigaldatakse madalad tõkked, poom, kiik, hüpperõngad, slaalomipostid (18 tk), agility tunnel, ümbritsev piirdeaed.
Sihtrühm: kohalikud elanikud, külalised (turistid).
6. Alatskivi terviserada (15 000 eurot)
Peipsiääre valla keskuses Alatskivil puuduvad korralikud suusa- ja terviserajad.
Radu on eelnevalt tehtud omaalgatuslikult aktiivsete vallaelanike poolt.
Ettepanek on ette valmistada ca 1 kilomeetrine puiduhakke-/multškattega terviserada.
Suusaraja loomine Alatskivi kooli taga olevale maale annaks võimaluse nii Alatskivi aleviku kui ka valla elanikel harrastada suusasporti ilma kodukohast kaugemale sõitmata.
Suvel, kevadel ja sügisel saab radasid kasutada maastikujooksu harrastamiseks. korraldada saaks väiksemaid, kogukonda liitvaid võistlusi.
Sihtrühmad: kohalikud elanikud, külalised
7. Koosa küla kergliiklustee (15 000 eurot)
Koosa külas tervikuna puudub eraldi jalutamiseks kergtee. Eesmärk on ehitada kergkillustikuga kaetud kergtee ümber paisjärve (Koosa turuhoonest jalakäijate sillani) koos kahe istumispingi ja päiksepatareidega valgustitega. Kasu saaks terve küla ja loodetavasti ei kipu inimesed suurele maanteele enam jalutama. Tee pikkus oleks ca 1 km.
Sihtrühm: kohalikud elanikud
Peipsiääre valla 2022. aasta kaasava eelarve hääletusel osales viis ideed, mille poolt sai hääletada 19. aprill - 8. maini elektrooniliselt infosüsteemis VOLIS. Enim hääli kogus idee rajada madalseikluspark Kallaste kesklinna parki.
Kaasavasse eelarvesse esitatud ideed
- Madalseikluspark Kallaste kesklinna parki (võiduidee)
- Koosale 8 istepinki
- Vara mänguväljak
- Ujumissillad Metsakivi ja Koosa paisjärvele
- Pala küla park koolimaja allee ja kultuurimaja vahelisele haljasalale
- Välijõusaali moodulid Kalaste Sadama tänava randa
- Pala kergliiklustee
- Pala bussipeatus kui piirkonda tutvustav maamärk
- Kolkja mänguväljak
- Kallaste staadioni valgustus
- Tedreküla tee 1 km
Peipsiääre valla kaasava eelarve hääletus
Peipsiääre valla kaasava eelarve hääletus toimus 19. aprillil ja lõppeb 8. mail 2022.
Hääletada saab elektrooniliselt infosüsteemis Volis www.volis.ee, kus tuleb end identifitseerida ID-kaardi või mobiil-IDga.
Hääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Peipsiääre vallas.
Iga hääletusel osalev isik saab hääletada ühe idee poolt.
2022. a kaasav eelarve
Sul on võimalus esita oma idee, mis aitab paremaks muuta Sinu kodukohta. Sinu idee põhjal rajatakse objekt, mis on avalikult kasutatav. Objekti maksumus on kuni 10 000 eurot.
Ideede esitamine toimus kuni 28. novembrini 2021. Ideed palume saata vallavalitsuse meilile [email protected] või edastada need posti teel aadressil Tartu mnt 4, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartumaa 60201.
Esitatud ideed vaatasid üle ja hindasid nende teostusvõimalusi eelarvekomisjon. Komisjon võib edaspidisest menetlusest kõrvaldada ideed, mille maksumus ületab 10 000 eurot või ei vasta nõuetele või ei ole realiseeritav muudel asjaoludel.
Idee peab sisaldama:
1) esitaja nime, kontakttelefoni või e-posti aadressi;
2) nimetust (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu);
3) idee kirjeldust, planeeritavat asukohta, eesmärki ja olulisust (lühike kirjeldus, millisele Peipsiääre valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku teostamine Peipsiääre valla eelarvest vajalik ja oluline);
4) sihtrühma (lühike kirjeldus, kes saavad probleemi lahendamisest või uue võimaluse avanemisest otsest kasu; nimetada hinnanguliselt sihtrühma suurus, vanus jm olulised tunnused);
5) ettepaneku hinnangulist maksumust;
6) muud olulist infot, ideed iseloomustavat materjali (eskiis, joonis, foto, hinnapakkumist, kirjeldust sellest, mida oleks idee hindajail lisaks oluline teada).
Peipsiääre valla 2021. aasta kaasav eelarve
Kaasava eelarve ideed:
|
IDEE |
Orienteeruv maksumus |
|
Vara küla väikelaste mänguväljak |
3600 |
|
Vara külla 360 kraadi kaamera |
|
|
Koosale jõe äärde õuetrenazöörid |
|
|
Pala -Palamõisa kergliiklustee |
|
|
Alatskivi-Koosa kergliiklustee |
|
|
Metsakivi järve ujumiskoht |
|
|
Alatskivi-Kallaste kergliiklustee |
|
|
Autode selvepesula Alatskivi piirkonda |
|
|
Bussipaviljonide kunst |
|
|
Vallamaja fassaad |
|
|
Vallamaja ümbruse haljastus koos kõnniteedega |
|
|
Tänavavalgustus Koosa Varnja lõigul 400 m |
|
|
Lahepere püüdmiskoht, paadi slipp, grillikohad, valgustid |
|
|
Uus Kasepää randa mänguväljak, biotualett, võrkpalliväljak, infotahvel |
10000 |
|
Alatskivi kalmistu valgustus |
|
|
Pala kooli mäele väliklass/grillikoda |
6600 |
|
Pala küla koolimaja ja kultuurimaja vaheline kõnnitee, istepingid ja purskkaev |
9508 |
|
Kallaste keskparki välijõusaal, skatepark |
|
|
Pala laululava korrastus väliüritusteks |
9000-10000 |
Toimus ettepanekute esitamine!
Ideesid sai esitada 2. novembrist 30. novembrini 2020.
Ettepanekud sai esitada vallavalitsusse meilile [email protected] või tuua paberil vallavalitsusse.
Ettepanekud vaatas läbi 7- liikmeline Vallavalitsus.
Peipsiääre valla kaasavasse eelarvesse saab pakkuda välja ideid, milles valla elanikud näevad prioriteeti või mida on vajalik mingis valla piirkonnas ära teha.
- Kaasava eelarve objektiks on Peipsiääre vallaga seotud investeering maksumusega vähemalt kuni 10 000 eurot.
- Kaasava eelarve tulemusena realiseeritav idee peab olema avalikus ruumis piiranguteta kõigile kasutatav ning ei tohi tekitada vallale järgnevateks aastateks ebamõistlikke kulusid.
- Rahvahääletusel saab hääletada ühe endale meelepärast idee poolt.
Kaasava eelarve menetlusega annab Peipsiääre vald kogukonna liikmetele võimaluse vallaeelarve koostamisel kaasa rääkida. Teatud summa osas saavad sõna ja otsustusõiguse kodanikud otse: teha ettepanekuid vallaelu parandamiseks ja osaleda hääletamisel parimate ideede väljaselgitamisel. Oma kodukohast hooliv inimene saab teha ettepanekuid, asugu ta Peipsiääres vallas või kaugemal. . Oluline on, et kasu tuleb lõppkokkuvõttes kogukonnale ja võimalikult suurele inimeste hulgale.
Kontakt ja lisainfo
Taivo Tali
arendusnõunik
Viimati uuendatud 07.05.2026
