Abivajavate laste hulka kuuluvad ka hädaohus olevad lapsed. Oluline on aga rõhutada, et märkamist ja abi ei vaja mitte üksnes hädaohus olev laps, vaid ka muu abivajadusega laps. Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne.
Abivajav laps:
- laps, kes elab üksi
- laps, kes vajab erispetsialisti abi, aga vanem ei tunnista seda, ei oska abi küsida, vms
- laps, kes ei täida koolikohustust
- laps, kes jooksis kodust ära
- laps, kes pani toime süüteo
Kelle poole pöörduda?
- ABIVAJAVAST LAPSEST teata kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale või LASTEABITELEFONILE 116 111 (24 h)
- HÄDAOHUS OLEVAST LAPSEST teata politseile hädaabinumbril 112.
Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Kui lapse on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine perekonnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine; jne) on kriminaal -või väärteomenetluse algatamise aluseks.
Hädaohus laps on:
- väikelaps, kes on jäetud järelevalveta;
- laps, kes on kodust ära jooksnud;
- laps, kes on pannud toime õigusrikkumise;
- alaealine, kes on alkoholi- või narkojoobes;
- laps, kes on tugevalt alatoitunud;
- laps, kes on vägivalla ohver;
- laps, kes on ennast tahtlikult vigastanud või kahjustanud;
- laps, kes tahab endalt elu võtta või mõtleb sellele pidevalt.
Teenused abivajavatele lastele
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesandeks on laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine eesmärgiga ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, sh
- pakkuda tuge hariduse omandamisel,
- suurendada eneseteadvust,
- arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist,
- toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames abistatakse nii last kui tema pere läbi traumateadlike sekkumismeetodite, mille tulemusel väheneb riskikäitumine, suureneb turvatunne ning väheneb laste ja noorte sattumine kinnise lasteasutuse teenusele või vanglasse. Täpsema info leiab Sotsiaalkindlustusameti lehelt.
Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm on Eestis kasutusel 2015. aastast. MDFT on perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele
Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon (nt kool, sõbrad). Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt perele sobivas kohas (sh kodus).
MDFT sobib 11-18-aastastele (k.a), kelle puhul esineb:
- õigusrikkumiste toimepanemist;
- sõltuvusainete kuritarvitamist;
- hälbivat käitumist / käitumishäired;
- kooliprobleeme sh koolikohuste mittetäitmist;
- pereprobleeme;
- vaimse tervise probleeme.
Kinnine lasteasutus (KLAT) pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele või noorele, kelle käitumine ohustab tugevalt tema enda või teiste elu, arengut ja/või tervist, mistõttu tuleb piirata tema vabadust. Teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas ilma enda või teiste elu, tervist ja arengut kahjustava käitumiseta. Täpsema info leiab Sotsiaalkindlustusameti lehelt.
Lastemajad on mõeldud seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega laste vastuvõtuks.
Last toetatakse nii väljaõppinud personali kui ka lapsesõbraliku keskkonnaga. Vajadusel saab laps kohapeal meditsiinilist abi. Samas keskkonnas viiakse hiljem psühholoogi ja vaimse tervise õe poolt läbi lapse psühholoogilise abivajaduse hindamine, mille tulemusena saab laps hiljem parimat võimalikku nõustamisteenust. Ka ohvritega töötavad psühholoogid ja terapeudid tulevad võimalusel teenust pakkuma Lastemajja.
Lastemajast saavad spetsialistid soovi korral selgitust juhtunu kohta, infomaterjale ning seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavate psühholoogide ja terapeutide kontaktandmed. Teenusele on võimalik saada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaudu. Täpsemat infot saab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse alalehelt.
Kontakt ja lisainfo
Seotud viited
Viimati uuendatud 28.08.2025
