Kohtumine algas maailmakohviku stiilis aruteluga, mille käigus panid osalejad kirja valla uude arengukavasse ideid, mis võiksid Vara ja Välgi arengule hoogu anda. Iga rühm pidi välja pakkuma vähemalt kümme mõtet ning nii sündis rohkesti ideid – alates julgetest visioonidest kuni päriselt teostatavate ettepanekuteni.
Kõlama jäid näiteks mõtted arendada Vara saeveski ümbrusest tugev tööstuspiirkond, kujundada Vara mõisa pargist kogukonna kohtumispaik ning luua piirkonda uusi turismi- ja puhkevõimalusi, nagu matkarajad ning seiklus- ja rannaalad. Samuti nähti potentsiaali elamuarenduses, spordi- ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamises ning kogukondlike ürituste korraldamises Vara külas.
Vallavanem Piibe Koemets rääkis oma ettekandes rahvastikumuutustest, varasematest ja tulevastest investeeringutest ning Vara elamuarenduse hetkeseisust. Uue elamuarenduse kinnistud on tänaseks jagatud ning edasi tellitakse elektriliitumised ja kavandatakse vee- ja kanalisatsiooniliitumised.
Koosolekul tõid elanikud esile ka mitu murekohta, mis vajavad lahendamist. Suurima teemana kerkis, nagu ka eelmisel korral, esile liiklusohutus – vajadus kehtestada kiirusepiirang Varalt Pilpakülani, rajada ülekäigurajad ning paigaldada füüsilised kiirusepiirajad uue MEIE kaupluse, kooli ja külapoe juurde. Ühtlasi julgustame vallaelanikke oma tähelepanekute ja ettepanekutega ka ise Transpordiameti poole pöörduma, sest elanike päringud annavad murekohtadele suurema jõu ja toetavad ka vallavalitsuse pöördumisi.
Samuti juhiti kohtumisel tähelepanu valgustuse puudumisele välijõusaalis, kogukonnakeskuse staadionipoolsel küljel ja lasteaia õuealal ning tõstatati mure avalike alade hoolduse küsimuses. Lisaks leiti, et lasteaia juurest Varani viiv asfaltkattega teelõik vajab korrastamist ning kogukonnakeskusele tuleks arendada kerksuskeskuse funktsiooni. Oluliseks peeti ka kogukonnakeskuse ja staadioni ümbruse edasiarendamist puhke- ja vaba aja veetmise paigana. Probleemina toodi välja ka mudilaskoori ja laulukoori puudumise.
Uudises tõime välja vaid osa arutelul kõlanud teemadest – kõik ettepanekud ja murekohad koondatakse tööplaani, mille alusel hakatakse nende lahendamist kavandama.
Inimesed saavad ka ise kodukoha arendamisse panustada, näiteks projektitaotlusi kirjutades ja erinevates toetusmeetmetes osaledes. Mida rohkem on selliseid algatusi, seda enam saab vallavalitsus toetada nii nõu kui ka jõuga ning vajadusel aidata ka omaosaluse katmisega.
Koosolekul osalesid vallavanem Piibe Koemets, majandusosakonna juhataja Heiki Hansen, arendusnõunik Taivo Tali, sotsiaalosakonna juhataja Triin Vaino, finantsjuht Sirje Koido, haridusspetsialist Eva Sarapuu, kriisikoordinaator Kertu Kasemägi ja avalike suhete spetsialist Kadri Kõiv; volikogu liikmed Raido Tamm, Peeter Vagula, Margus Kustala, Marko Laanesaar; Peipsiääre valla kultuuri- ja vabaajakeskusest Kristjan Kallavus, Reet Kruup ja Eleen Kalm.
- Kui sul on häid mõtteid või ideid, mida rahvakoosolekul veel ei käsitletud, võta julgelt ühendust: [email protected].
- Kui märkad oma kodukohas mõnda probleemi, anna sellest teada Anna Teada keskkonna kaudu.
Järgmine rahvakoosolek toimub juba sel reedel, 17. aprillil Koosa rahvamajas. Seejärel 21. aprillil Pala kultuurimajas, 23. aprillil Alatskivi lossi sõiduhobuste tallis, 5. mail Kolkja rahvamajas ja 6. mail Kallaste vabaajakeskuses (Keskväljak 4). Kõik koosolekud algavad kell 18.00.
Rahvakoosolekuid korraldab Peipsiääre Vallavalitsus koostöös Peipsiääre valla kultuuri- ja vabaajakeskusega (KUVAKE).
Suur tänu kõigile, kes eilsel koosolekul osalesid ja oma mõtteid jagasid!
