AS Emajõe Veevärk annab teada, et alates 1. juulist 2025 muutuvad veeteenuse ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenuse hinnad.
|
Teenus |
Hind (€/m³, ilma km) |
Hind (€/m³, koos km |
|
Tasu vee eest |
2,102 |
2,606 |
|
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp |
2,858 |
3,544 |
|
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp (vastavalt reostusnäitajatele) |
3,078 |
3,817 |
Miks hinnad muutuvad?
1. Teenuse omahind ei kata kulusid
AS Emajõe Veevärk tõdeb, et praegused hinnad ei vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud kulupõhisuse põhimõttele. Seega tuleneb hinnamuutus seadusest, et tagada vajalik elutähtsa teenuse jätkusuutlikus ning teenuse seaduste nõuetele vastavus ja toimepidevus.
2. Teenuse hinna kujundamisel ei arvestata kogu taristu kulumit
Seni on suurem osa taristu rajamisest ja rekonstrueerimisest tehtud ära Euroopa Liidu toel, kuid toetustele enam loota ei saa, sest Eesti ei ole enam Euroopa Liidu kriteeriumite järgi abi vajav riik. Probleem peitub ka Konkurentsiameti varasemas metoodikas. Nimelt ei ole seni lubatud veeteenuse hinnas arvestada toetuste eest rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni taristu amortisatsiooni ehk kulumit kogu ulatuses. See tähendab, et vee-ettevõte ei ole saanud süsteemselt koguda vahendeid selleks, et taristu eluea lõppedes need omafinantseeringuga asendada.
Selle asemel on soovitatud võtta laenu, kuid see pole alati jätkusuutlik lahendus. Laen tuleb tagasi maksta kiiresti ja koos intressidega, samas kui kulumi kaudu oleks võimalik koguda investeerimisraha järk-järgult ja planeeritult.
AS Emajõe Veevärk seisab silmitsi mahuka investeerimisvajadusega: järgmise 12 aasta jooksul on vajalik teostada 80 miljoni euro väärtuses taastusinvesteeringuid. Kuna omafinantseeringut ei ole võimalik kulumi kaudu koguda, tuleks kogu see summa võtta laenuna, mis tuleks tagasi maksta 15 aasta jooksul koos intressidega. See tähendaks, et raha kuluks lisaks teenuse parandamisele ka, finantskulude katmiseks, mis omakorda tähendaks veelgi kõrgemat veeteenuse hinda.
Ettevõte soovib koguda kulumit hinnakomponendina, et vältida olukorda, kus kõik investeeringud tuleb teha laenurahaga. See muudatus on tarbijale pikas perspektiivis soodsam.
3. Suur vajadus investeeringuteks
Joogivee kvaliteet ja keskkonda juhitav heitvesi vajab ajakohast ja hästi toimivat taristut, mille tagamiseks tuleb järjepidevalt ja sihipäraselt investeerida. Kriisideks valmistumiseks on samuti ette nähtud uued nõuded ning kehtestatud on hulk uusi õigusakte, mis on seotud küberturvalisusega, ohutusega, teenuse toimepidevusega. Lihtsustatult selgitades – tegemist on valdkonnaga, mis vajab taristu (pumplate, puhastite, torustike jm) rajamiseks, töös hoidmiseks ning kaasajastamiseks igal aastal investeeringuid.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkond asub peamiselt maakonnakeskustest ja suurematest linnadest väljaspool ning teenindab väikeseid asulaid. Veeteenuse hinnast rääkides joonistub selgelt välja seos elanikkonna suuruse, asustustiheduse ja veehinna vahel. Mida vähem inimesi ühe torukilomeetri peal asub, seda kallimaks muutub ühiku hind.
Vajalikud investeeringud on kajastatud iga omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas, kuid toome välja omavalitsuse kohta suuremad investeerimisprojektid:
*Peipsiääre vald: Alatskivi reoveepuhasti rekonstrueerimine (purgimislahenduse rajamine),
*Valdade vahel jaotuvad kulud: torustike ja pumplate hooldamiseks survepesu auto, , kaugjälgimissüsteemi uuendamine, info -ja küberturvalisuse tagamisega seotud kulud,
4. Kasvavad ootused teenuse kvaliteedile
Tarbijate ja omavalitsuste ootused veeteenusele on ajas kasvanud. Üha olulisemaks muutub lisaks vee kvaliteedi tagamisele ka teenuse töökindlus ja toimepidevus. Järeleandmisi teenuse kontrolli, hoolduse ja investeeringute arvelt ei ole võimalik teha ning selle tagamiseks vajalikud kulud aastate jooksul pigem kasvavad. AS Emajõe Veevärk teeb juba täna joogiveele rohkem omaseiret, kui Terviseamet nõuab. Eesmärk on minimeerida probleemolukordi ning avastada esimesel võimalusel võimalikke joogivee kvaliteedihäiringuid.
Lisaks eeldavad omavalitsused, et vee-ettevõte suudab tagada joogivee kättesaadavuse ka elektrikatkestuste korral – näiteks tormide või suurte lumesadude ajal. See tähendab järjepidavaid investeeringuid tulevikus dubleerivatesse elektrivarustussüsteemidesse nagu generaatorid või taastuvenergiapargid koos salvestustehnoloogiaga.
5. Riiklikud maksumuudatused
*1. juulist 2025 jõustub Eestis uus käibemaksumäär – 24% senise 22% asemel. See mõjutab otseselt ja kaudselt ka veeteenuse lõpphinda. Vesi ja kanalisatsioon on käibemaksuga maksustatavad teenused, mistõttu tõstab see muudatus teenuse hinda sõltumata vee-ettevõtte otsustest.
Tulevikuperspektiiv: hinnatõus või teenuse kvaliteedi langus
Tarbijale tundub hinnatõus koormav. Samas ei ole ilma investeeringuid tegemata võimalik tagada teenuse kvaliteeti ja kestlikkust nii tavaolukorras kui kriisihetkedel.
Kas hinnatõus on vältimatu? Lühidalt – hetkeolukorras küll. Eesti riik on välja öelnud, et vee-ettevõtted peavad hakkama saama ilma riiklike toetusteta ning vajalikud kulud ja investeeringud tuleb katta veeteenuse hinnast. See tähendab et tarbijad, vee-ettevõtted, omavalitsused, Konkurentsiamet ja seadusandja peavad suutma leida parema ühise arusaama kulupõhisest ja vastutustundlikust hinnastamisest, mis oleks alus targemale ja õiglasemale veeteenuse korraldusele kogu Eestis.
