Mitmeid toiminguid on võimalik taotleda  riiklike registrite andmetega eeltäidetud  vormide kaudu. Selleks on  vajalik kehtiv ID kaart ja PIN1, PIN2 olemasolu ning arvutisse peab olema installeeritud ID kaardi tarkvara https://installer.id.ee/.

ELUKOHATOIMINGUD

Rahvastikuregistris peavad kajastuma inimeste kehtivad ja korrektsed elukohaandmed, et riik ja omavalitsused saaksid täita elanike ees oma kohustusi. Inimesed peavad hoolitsema registrisse kantud andmete õigsuse eest nii Eestis kui välisriigis asuva elukoha puhul

ELUKOHA AADRESSI MUUTMINE RAHVASTIKUREGISTRIS

Rahvastikuregistri seadus sätestab, et kõik isikud on kohustatud hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. 

Tähelepanu! Isiku elukoht võib olla registreeritud korraga ainult ühes riigis ja õige elukoha aadress peab olema registreeritud nii Eestis kui välisriigis elades!

Avalduste vormid: 

Elukohateadet saab esitada:

Elukohateate esitamisel riigiportaalis ei muutu avaldaja elukoht automaatselt, vaid see laekub pärast kõigi avaldusel märgitud täisealiste isikute poolt digiallkirjastamist ametniku töölauale. Peale esitatud andmete õigsuse kontrollimist teeb ametnik elukoha registreerimise kande rahvastikuregistrisse.

Info Siseministeeriumi kodulehel eesti keeles, vene keeles ja in english.

 

RUUMI OMANIKU AVALDUS ELUKOHA AADRESSI MUUTMISEKS

Ruumi omanik (koos kaas- või ühisomanikega) saab taotleda isikute aadresside muutmist rahvastikuregistris, kui neil isikutel puudub sellele omanikule kuuluvas ruumis elamise õigus ja nad on sealt elamast lahkunud. Taotluses kinnitab ruumi omanik neid asjaolusid oma allkirjaga.

Avalduste vorm: 

Avaldust saab esitada:

  • Isiklikult kohapeal valla kantseleis ja valla teenduskeskustes (vastuvõtu ajad)
  • posti teel
  • Riigiportaalis  www.eesti.ee 
  • Digitaalallkirjaga e-posti teel

Meie teavitame ruumi omaniku taotlusest neid isikuid kirjalikult rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ruumi omaniku taotlus jääb rahuldamata, kui need isikud tõestavad kuu aja jooksul pärast teate saamist või Ametlikes Teadaannetes avaldamist dokumentaalselt oma õigust kasutada seda eluruumi, või kui nende isikute ja ruumi omaniku vahel käib kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.
 

Elukohatõend väljastatakse isikule tema enda, tema alaealise lapse ja/või eestkostetava kohta. Elukohatõendit ei ole vaja esitada riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, sest neil on juurdepääs rahvastikuregistrile.

__________________________________________________________

PEREKONNASEISUTOIMINGUD

Perekonnaseisutoimingud on sünni, surma, abielu ja lahutuse registreerimine ning perekonnaseisuandmete muutmine rahvastikuregistris. Sündmuste registreerimist reguleerivad perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus.

Info Siseministeeriumi kodulehel

Sündi ja surma saab registreerida Peipsiääre vallamajas Alatskivil ning valla teeninduskeskustes (Kallaste, Pala, Vara, Koosa,Peipsiääre) vastuvõtu aegadel.
 

SÜNNI REGISTREERIMINE

Eestis registreeritakse lapse sünd, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. 
Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi, tulles perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

  • sünni registreerimise avaldus (avalduse vorm)

  • avaldaja(te) isikut tõendavad dokumendid

  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta

Seadusest tulenevatel juhtudel võib perekonnaseisuasutus nõuda sünni registreerimiseks ka teisi dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui nende abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.

 

SURMA REGISTREERIMINE

Surma registreerimiseks võib avalduse esitada abikaasa, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on inimese surma kohta andmeid.
Avalduse võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele seitsme päeva jooksul pärast inimese surma või tema surmast teadasaamist.

Avalduse esitamiseks tuleb minna perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

Surma registreerimiseks tuleb esitada:

  • Surma registreerimise avaldus (avalduse vorm)
  • surnu isikut tõendav dokument
  • arstlik surmateatis
  • avaldaja isikut tõendav dokument

Võimalusel tuleb esitada surnu abielu tõendav dokument. Seadusest tulenevatel juhtudel on perekonnaseisuasutusel õigus nõuda ka teisi surma registreerimiseks vajalikke dokumente. Surma registreerimisel esitatud surnu isikut tõendava dokumendi ehk näiteks isikutunnistuse või Eesti kodaniku või välismaalase passi edastab perekonnaseisu-ametnik kas Politsei- ja Piirivalveametile või Välisministeeriumile.